8. nädal - LAMS

Proovisin jätkata tunnis tehtud testi (kaie_test). Klikkisin siia ja sinna, et näha, mis kuskilt avaneb, kuid ilma, et ma mingitki sisu oleksin lisanud, nägin ma ühel hektel ekraanil: “Congratulations, you have finished. You have now completed this lesson. You can now close this window.

Kuna eelmist testi ei õnnestunudki jätkata, katsetasin uuega, kus kasutasin Google Mapsi ja Q&A tööriistu. Loodud test (Tallinna_vanalinn) ei ilmunud aga nähtavale “Demo Goup D”.

LAMS pakub päris palju erinevaid ja huvitavaid võimalusi õpivahendi koostamiseks, kuid nõuab enne korraliku tulemuse saavutamist päris palju harjutamist. Sealjuures on keskkond väga aeglane ja suhteliselt arusaamatu kasutamiseks.

6. nädal - IMS QTI

Et koostada natuke erinevaid teste, kui varem eXe’ga, valisin HotPotatoes’st ristsõna ja valikvastustega testi, mis mõlemad kuuluvad Simple Items’ite alla. Mõlemad testid on küll täiesti erineval teemal, aga siduvaks elemendiks on 9. klass.

Valikvastustega testi tüüp on inline choice, kus vastaja näeb kõiki vastusevariante ning peab valima nendest õige vastavale küsimusele.

Ristsõna ei osanud ma ühegi IMS QTI standardis toodud küsimuse tüübi alla määratleda. Kõige lähedasem tundub see olevat text entry interaction’iga, kus vastuse pikkus on määratud textLenght atribuudiga.

Kuna HotPotatoes on eestindatud, siis võiks programm vaikimisi pakkuda eestikeelseid juhiseid ja nuppude nimetusi valmis testides. Kuna ma kõiki juhiseid ei hakanud üle trükkima, siis nüüd ongi testi juhised eesti-inglise segakeeles.

Testid leiab siit

5. nädal - SCORM sisupakett

Eksportisin eXe’st õppematerjali ning importisin selle Reload Scorm 1.2 Player’isse. Üsna ruttu jõudsin tulemuseni „This course has been completed“, seega probleeme SCORM paketi loomisel ei tekkinud.

4. nädal - metaandmed

Lähtusin metaandmete valikul sellest, et Koolielu portaalis on üleval veebipõhised õppevahendid, mis ei vaja kasutamiseks spetsiaalset tarkvara ega ülivõimast riistvara.

Pidasin vajalikuks järgmisi metaandmeid:

1. Autor – kahjuks ei leidnud vastet standardist
2. 1.2 Title: nimetus
3. 5.10 Description: kirjeldus
4. 1.5 Keyword: märksõnad
5. 2.3.3 Date - jäin hätta sobiva vaste määratlemisel standardist, kuid pean silmas materjali lisamise / muutmise kuupäeva, et oleks võimalik valida värskemaid materjale.
6. 5.5 Intended End User Role: sihtgrupp, nt õpetaja, õpilane
7. 5.6 Context: millisele koolile on materjal mõeldud (nt üldhariduskool, kutsekool jt)
8. 5.7 Typical Age Range: vanusegrupp – klass, mida saab kasutada üldhariduskooli puhul, kuid mitte nt kutsekoolile suunatud materjalidel
9. 5.11 Language: keel
10. 9.1 Purpose: pidasin silmas õppeainet ning see kirjeldas kõige paremini seda
11. 5.2 Learning Resource Type: tüüp - nt lugemismaterjal, test, tööleht, esitlus, kordamine jms
12. 4.2 Format: annab võimaluse otsustada materjali kasutatavuse üle, nt pdf, doc jms
13. 6.2 Copyright and Other Restrictions: oluline on teada, kas materjalile on seatud ligipääsu piirang, st kas see on avalik või nõuab kasutajakoode
14. 4.2 Size: allalaaditava faili suurus - kasutaja saab otsustada materjali kasutamist sõltuvalt oma internetiühenduse kiirusest

Otsingul oleks suur abi, kui saaks valida materjali ka Kasutatavuse ja Hinnangu järgi, mille põhjal oleks võimalik hinnata õppematerjali kvaliteeti. Need aga ilmselt ei kuulu metaandmete hulka, sest standardist ei leidnud nende kohta midagi.

3. nädal

Kuna ma pole õpetaja, siis oli kõige suurem raskus õppematerjali väljamõtlemisega. Kõige aktuaalsem minu jaoks oli valmistada õppematerjal 9. klassile, sest see on mul hetkel „läbimisel“ kõrvuti magistriõppega.

Õppematerjali valmistamiseks kasutasin eXe’t, mis avanes mu arvutis alles peale mitmekordset tutvustamist (install/uninstall/install) viirustõrjeprogrammile. Materjali koostamine programmi abil ei olnud raske, kuid iga küsimuse-vastuste lisamisel muutus programm üha aeglasemaks ja muutus tüütuks ootamine, et saaksin teostada järgmise sammu.

Lasin materjali testida 9. klassi õpilasel. Testi tegemisel sattus ta raskusesse mitme valikvastusega küsimuse tagasiside loogika mõistmisel. Muus osas oli ta testiga üsna rahul. Tõsi küll, katsetamise käigus avastasin, et paaril küsimusel oli jäänud tagasiside lisamata.

Õppematerjal asub siin.

HTML

Koostatud lehekülg avaneb siit.

Esimese valideerimise tulemusena leiti 3 viga:

1. # no document type declaration; implying "".
2. # required attribute "ALT" not specified.
3. # ent tag for element "IMG" which is not open.

Proovisin neid vigu parandada, kuid selle tulemusena oli järgmisel valideerimisel juba 11 viga, kolmandal katsel aga 19. See jäi ka maksimumiks.

Lõpptulemusena jäi leheküljele 2 viga, mida mitmekordsel katsetamisel ei õnnestunud parandada. Mõlemad olid seotud lehele lisatud pildiga.

Kommentaar E. Duvali artiklile

Lugesin artikli mitu korda läbi ja pean kahjuks ütlema, et ühtegi olulist mõtet, mida siia kirja tasuks panna, ei tekkinudki. Hea on teada saada standardiseerimise ajaloost, arengutest ja mõningatest tulevikussuundadest, kuid see on ka enam-vähem kõik.
Üks asi, mis silma jäi, on Microsofti edu saladus - oma standardi loomine. Kui kõik standardid oleks avatud ning tarkvara saaks arendada nii, et kõik oleksid omavahel koostöövõimelised, siis ma ei usu, et Microsoft oleks praegu nii edukas ettevõtte. Inimene on oma loomult siiski rohkem laisk kui kokkuhoidlik, st pigem soetada suhteliselt kallilt Microsofti tarkvara ja olla kindel, et see hakkab tööle koos teiste MS rakendustega, kui et installida omale erienvaid tasuta tarkvarasid ja nuputada, kuidas need omavahel töötaksid.
Viimane väide on puhtalt minu isiklik arvamus operatsioonisüsteemide ja kontorirakenduste osas, kuna seni olengi enamasti töötanud MS tarkvaraga.
Samas kui standardeid ja spetsifikatsioone koostatakse aina juurde, siis võib ühel hetkel ikkagi juhtuda nii nagu paberi formaadi näites, et lisaks paberile peab sama tootja tegema ka riiuleid jms ning tekib vajadus standardite standardi järgi.

Sissejuhatuseks

Olen Kaie. Töötan .... viimased 5 aastat töötasin Integratsiooni Sihtasutuses infosüsteemide haldurina ehk siis hoidsin töös kogu asutuse arvutivõrgu, haldasin ja arendasin veebilehti jt infosüsteeme ning olin vajadusel nõu ja jõuga abiks erinevate õpisüsteemide loomisel (Kodanikupäeva viktoriin, kutsekeel.ee, efant.ee). Nüüd on mind aga nähtud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses, kus kuulun Riigiportaali arendajate meeskonda.
Lõpetanud olen infoteaduste eriala. Teadmisi IT valdkonnas olen seni omandanud peamiselt läbi töökogemuse, mis aga tähendab seda, et need ei pruugi olla süsteemsed. Iga päevaga avastan aina rohkem, kui vähe ma tegelikult tean ja oskan. Õnneks on sellele rohtu – jälle kooli!