Septembrist novembrini

Õpilepingus püsitasin oma eesmärgiks õppida tundma erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid, nende poolt pakutavaid võimalusi ning kasutamise otstarbekust erinevates situatsioonides tasemel, et oskaksin loovalt kasutada neid edaspidi erinevate tegevuste kontekstis.

Ma ei ole just kõige aktiivsem suhtlusvõrgustike kasutaja ja oma loodud materjale ei kipu ka teistega väga jagama, seetõttu lootsin, et kaasüliõpilased suudavad mind oma kogemusi jagades motiveerida seniseid kasutusharjumusi muutma. Teatud osas läks see neil ka korda, sest kodutöödes esitleti päris mitmeid vahvaid tarkvarasid, millest ma enne polnud kuulnudki (nt vimeo.com alternatiiviks youtube.com-le, bing.com vs google.com). Parim leid minu jaoks oli gliffy.com! Seni olen kasutanud skeemide joonistamiseks MS Visiot, mis on suurepärane tarkvara, kuid tema suurim miinus on see, et ta asub ainult mu tööarvutis ning kui koolitöid vaja teha, pean arvuti koju kaasa vedama.

Siinkohal meenus mulle üks suurepärane veebipõhine tarkvara presentatsioonide tegemiseks - prezi.com. Seda ei saa vast liigitada sotsiaalse tarkvara alla, kuid kui on vaja teha 'ägedat' presentatsiooni, tasub see aadress üle vaadata. Kuid see oli üks väike uitmõte vahemärkusena.

Ühes grupitöös toodi välja mitmeid erinevad huvitavaid Google'i gadget'eid. Tavaliselt olen Google'i võimalustest kasutanud otsingu- ja tõlkemootorit, GoogleDocsi ja blogi, kuid nüüd, kursuse jooksul uurisin üsna põhjalikult ka teisi vidinaid.

Elu veebis muutub üha rohkem Google'i-kesksemaks ning seejuures oli huvitav teada saada, et tegelikult on sarnase funktsionaalsusega tarkvarad olemas ka teistel tootjatel, kuid nende kasutamine ei ole Eestis nii harjumuspärane. Näitena toon tähelepaneku veel ühest grupitööst, kus ühe ürituse planeerimiseks pakuti välja paralleelselt nii Google'i kui ka Yahoo kalender. Seejuures tekkis mul küsimus, et kui kasutada sarnase funktsionaalsusega erinevate tootjate veebipõhist tarkvara, siis kas need on omavahel ka koosvõimelised? Kuid ilmselt vist mitte. Siis ehk ei olegi mõistlik alati kasutada mitmeid erinevaid keskkondi, vaid pigem kasutada vähem keskkondi, kuid maksimaalselt nende poolt pakutavaid võimalusi.

Olen mitu näidet toonud grupitööde põhjal, mis näitab, et kodutööd olid väga vajalikud minu õpieesmärkideni jõudmisel. Natuke on kahju, et nii individuaalne kui ka grupitöö olid suhteliselt sarnase ülesehitusega. Üliõpilase seisukohast oli see muidugi hea, sest grupitöö sündis oluliselt väiksema valuga kui esimene töö, kuid samas ei olnud ka uut pähklit, mille puremisest oleks hambad teravamaks muutunud.

Kas ma saavutasin oma eesmärgi? Siinkohal ei saa ma selga sirgu lüüa ning öelda, et jah, nüüd ma tean sotsiaalsetest tarkvaradest kõike. Ennast on väga raske hinnata, seetõttu tegin kursuse wikis välja toodud tarkvarade loetelus statistikat, st lugesin kokku need, mida ma teadsin enne / tutvusin kursuse jooksul ning mis on mulle siiani tundmatud. Tulemus 26:39 - võitsid mulle tundmatud tarkvarad. Ehk kokkuvõtteks: arenguruumi veel on :)

9. grupi õpileping

Eesmärk:
Praktiseerida rühmatööd sotsiaalse tarkvara abil- luua rühmatööna õpimaastik mingile tegevusele, mis võiks puudutada kõiki rühma liikmeid.

Vahendid:
Suhtlusvahendid- peamiselt Skype. Pika jutu korral telefon (kuna klappe ei pruugi olla ja kirjutamine pole mõne grupiliikme meelest mugav viis omavaheliseks arutlemiseks, see pole küll sotsiaalne tarkvara, kuid eesmärk ei sisalda muudest vahenditest loobumist). Ka e-mail.
Dokumendi loomine - dokument GoogleDocs'is, mida saavad muuta kõik grupi liikmed.

Tegevused:
1) kokku leppida teema, mille kohta õpimaastik luua
2) leppida kokku õpimaastiku struktuur, kasutatavad vahendid ja infovood
3) tulemuse vormistamine

Hinnang:
Proovime hinnata, kui efektiivne oli grupina töötamine, kuidas erines tulemus üksi tegutsemisest või üksinda tehtud juppide mehhaanilisest liitmisest.
Probleemseks osutus grupi grupina tööle saamine, kuna inimesed olid hõivatud ja kokkusaamiste organiseerimine oli keerukaks. Grupitöö siiski toimis peamiselt ühise dokumendi pideva täiendamise ja muutmise kaudu. Kogu grupi kokkusaamine toimus 1 korra, kui enamus tööst oli valmis, siis lisati viimased täiendused.

Grupi liikemed:
Kaie, Ott, Marko

Rühmatöö: klassikokkutulek

Keskkooli lõpetamisest on möödunud 10 aastat. Selle aja jooksul on klassikaaslaste elud kulgenud erinevaid radasid ning paljud kohtusid viimati lõpupeol. Mõned klassikaaslased, kes omavahel suhtlevad siiani, otsustavad organiseerida klassikokkutuleku, kuid nad ei tea väga paljude endiste klassikaaslaste kontaktandmeid, et teavitada oma plaanidest.

Organisaatorid püüavad leida endiseid klassikaaslasi erinevatest suhtluskeskkondadest (nt Orkut, Facebook jms), guugeldades või infoliinist saada kas telefoninumber või e-posti aadress.

Kui kontaktid on leitud, seisab ees järgmine (ja praegusel ajal suurim) probleem – ühine aeg. Enamikule sobivaima aja leidmiseks on parim vahend Doodle, kus kõik saavad väljapakutud aegadest ära märkida endale sobivaim. Kui aeg on paigas, on korraldajatel aeg hakata tegelema väiksemas grupis muude organisatoorsete küsimustega (toimumiskoht, menüü, tegevuskava jne). Kuna ka organisaatorid elavad erinevates Eesti kohtades, on neile suhtlusvahendiks Skype ja MSN ning ühiseks töökeskkonnaks GoogleDocs.

Kui põhiasjad on organiseeritud, siis teavitavad organisaatorid klassikaaslaseid juba täpsematest plaanidest ning Twitteri teemast e-posti teel. Twitteris vahetatakse mõtteid ja juhiseid, kuidas kohale jõuda, mida kaasa võtta (nt pildid või muud huvitavad asjad kooliajast) jne. Kuna kindlasti leidub mõni klassikaaslane, kes on pidevalt offline ja elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid ei kasuta, siis on vaja sisse seada ka mingit sorti "infotelefon", milleks saab ühe organisaatori kontakttelefon ja kes ilmselt peaks ka jälgima, et kõik leitud klassikaaslased saaks informeeritud ettevõtmisest.

Ja siis jõuab kätte päev, kus alguses ei tunta üksteist ära, seejärel leitakse, et tegelikult ei olegi keegi üldse muutunud …. ning juttu jätkub kauemaks.

Kui kokkutulek läbi, on kõik rõõmsad, et üle pika aja nägid taas vanu sõpru. Samuti on kõigi fotoaparaadid pungil huvitavatest piltidest, mida väga tahaks jagada teistega ning saada tagasisidet. Pilte saab jagada nt Flickeris ja picasa.google.com-is, Eesti patrioodid võivad eelistada ka album.ee-d näiteks.

Lepitakse kokku, et edaspidi suheldakse natuke tihedamini kui kord 10 aasta jooksul ja kui ei tulda just eraldi kokku selleks, siis kindlasti saab seda teha virtuaalselt nii Orkutis kui Facebookis, kus saab ka analüüsida tagasisidet ja arutleda, mida järgmine kord teisiti teha.

Individuaalne maastik projekti osapoolte koostöö toetamiseks

Eesmärk: korraldada projekti kommunikatsioon nii, et kõigil osapooltel oleks võimalik osaleda projekti eesmärkide saavutamisel ning jälgida tegevuste käiku.
Projekti tegevus on veebiportaalile infoarhitektuuri ja kontenti (sisuartiklite) loomine.
Projektis osalevad ~20 inimest kokku 8 asutusest, kusjuures pooled neist tegelevad sellega põhitööna, ülejäänutel on nõuandja ja järelevalve rolli. Projektis osalejad jagunevad järgmistesse gruppidesse:
a) Juhtrühm, kuhu kuuluvad 6 asutuse esindajad juhtkondade tasemel. Juhtrühma roll on projekti strateegiline juhtimine;
b) töörühm, kuhu kuuluvad 5 asutuse spetsialistid, kes nõustavad töövõtjat sisulistes küsimustes.
c) tellija, kes koordineerib projekti sisuliste tegevuste elluviimist ning vastutab projekti teostamise eest.
d) töövõtja, alltöövõtjad – kokku 3 ettevõtet, kes viivad ellu projekti sisulisi tegevusi.

Projekti käigus on kasutusel või valmivad järgmised materjalid:
- Projekti taustamaterjalid ning tööde teostamiseks lähtematerjalid
- Loodud mustandartiklid, mida vaatavad üle ning kommenteerivad töörühma liikmed
- Valminud artiklid, mis ei moodusta veel tervikut, et neid saaks avaldada portaalis;
- Avaldamisvalmid materjalid, mida teemade kaupa saab avaldada portaalis.
Kuna portaal luuakse nii eesti kui inglise keeles, peavad valminud materjalid olema kättesaadavad ka allprojekti raames tellitava tõlketeenuse teostajale.

Projekti alguses otsustati kommunikatsiooni korraldamiseks kasutusele võtta järgmised vahendid:
- e-post: edastatakse kõige ajakriitilisemat infot ning ametlikku infot. Selleks loodi 2 meililisti, millest ühte kuuluvad nii tellija kui töövõtja esindajad, kelle otsene töö on artiklite loomine ning teise kuuluvad inimesed, kes omavad sisulist kompetentsi, oskavad töövõtjat-tellijat nõustada sisulistes küsimustes ning jälgivad töö tulemite vastavust nõuetele.
- skype: lühida ja kiire suhtluse tagamiseks. Samuti on loodud eraldi suhtlusgrupid võimaldamaks kõigil saada sama informatsiooni;
- wiki: töö sisendite (tausta- ja allikmaterjalid) ning tulemite (artiklid kommenteerimiseks ning valminud artiklid) esitamise keskkond.

Eesmärk oli kasutada võimalikult vähe erinevaid vahendeid parima tulemuse saavutamiseks. Töö käigus on selgunud, et wiki ei ole sellise koostöö jaoks parim vahend, kuna puudus võimalus lisada kommentaare konkreetsete artiklite juurde (juhul, kui ühe teema artiklid sisestada ühele lehele). Seetõttu otsustati mustandmaterjalide kommenteerimiseks ning täiustamiseks kasutusele võtta GoogleDocs ning heaks kiidetud materjalid tõsteta struktureeritult wikisse, et võimaldada projekti juhtrühmal saada ülevaadet projekti kulgemisest ning näha teemade kajastuse terviklikkust. See omakorda on oluline hilisemal tekstide tõlkimisel.

Õpileping

Kuna ma eriti aktiivne uute tarkvarade katsetaja ei ole, siis oleks minu õpieesmärk tundma õppida erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid, nende poolt pakutavaid võimalusi ning kasutamise otstarbekust erinevates situatsioonides.

Kindlasti parim viis on kuulda kaasüliõpilaste kogemusi ning soovitusi, mis innustaks kasutama tarkvarasid ning endale selgeks tegema tarkvarade spetsiifilisi omadusi ja võimalusi. Ilmselgelt ei suuda ma seda teha lihtsalt katse-eksituse meetodil, kuna see on aja mõistes üks ressursimahukamaid meetodeid ning vajab väga kõrget motivatsiooni. Siinkohal tulevadki mängu kodutööd, kus on olemas konkreetne praktiline eesmärk tegelemaks uute tarkvaradega.

Nagu eelnevalt juba mainitud, on kõige suurem ajaressursi kulu. Kõige kasulikum ja vajalikum on kaasüliõpilased ja nende kogemused. Kuna tegu on veebipõhiste tarkvaradega, siis lisaks tarkvarale endale on veebist võimalik leida erinevaid materjale vastavate tarkvarade kohta, seda nii koolitusmaterjalide näol kui ka foorumitest jt keskkondadest.

Eesmärgi olen saavutanud siis, kui lisaks erinevatele tarkvarade nimedele ja üldisele iseloomustusele tean ka nende eripärasid ning võimalusi ning oskan loovalt kasutada neid erinevate tegevuste kontekstis.

Kogemused sotsiaalse tarkvaraga

Sotsiaalsete tarkvaradega on mul kokkupuuteid mitmeid, kuid valdavalt kasutan neid siiski kas vahetuks suhtlemiseks või grupitöövahendina.

Suhtlusvahenditest on kasutan tööalaselt valdavalt skype ning erasuhtluseks MSNi.

Grupitöö organiseerimiseks on ühistest loomevahenditest enamkasutatavad olnud GoogleDocs ja PbWiki. Ennekõike on need head just seepärast, et võimaldavad versioonihaldust ning muudatuste jälgimist. Samuti ka seetõttu, et pole vaja karta, et keegi grupitöös osalejatest kogemata mõnda kontoritarkvaraga loodud vana dokumendiversiooni redigeerib ning seega võibolla täiesti kasutut tööd teeb.

Ma ei ole kunagi armastanud pidada päevikut ning seetõttu pean ajaveebi täpselt nii palju, kui ülikooliõpingutes vaja on olnud. Aeg-ajalt olen infootsingul sattunud lugema teiste ajaveebe, kuid regulaarselt ei jälgi ma neist vist ühtegi.

Kasutajana tooksin välja eelkõige õpiobjektide repositooriume (Slideshare, YouTube, Flickr), mida meelsasti kasutan vajaliku info leidmiseks, kuid seni ise midagi nende kaudu teistega jaganud ei ole.

Seni ei ole ma tundud vajadust kasutada kogukonna loomise vahendeid. Kontod olen loonud küll Facebooki, Orkutisse ja teistesse keskkondadesse, kuid kaugemale pole ma jõudnud. Üks põhjuseid on see, et ma ei suuda meeles pidada kõigi keskkondade kontode kasutajanimesid ning paroole. Samas tunnen sotsiaalset survet Facebooki kasutamise osas, kuna mu pärissõpradest on juba muljetavaldav osa registreerunud ka virtuaalsõpradeks. Annan siinkohal oma uue aasta lubaduse hakata kasutama Facebooki aktiivselt ja otstarbekohaselt.

Seni aga kasutan erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid kas töö- või kooliasjade tegemiseks.

8. nädal - LAMS

Proovisin jätkata tunnis tehtud testi (kaie_test). Klikkisin siia ja sinna, et näha, mis kuskilt avaneb, kuid ilma, et ma mingitki sisu oleksin lisanud, nägin ma ühel hektel ekraanil: “Congratulations, you have finished. You have now completed this lesson. You can now close this window.

Kuna eelmist testi ei õnnestunudki jätkata, katsetasin uuega, kus kasutasin Google Mapsi ja Q&A tööriistu. Loodud test (Tallinna_vanalinn) ei ilmunud aga nähtavale “Demo Goup D”.

LAMS pakub päris palju erinevaid ja huvitavaid võimalusi õpivahendi koostamiseks, kuid nõuab enne korraliku tulemuse saavutamist päris palju harjutamist. Sealjuures on keskkond väga aeglane ja suhteliselt arusaamatu kasutamiseks.