Õpileping

Kuna ma eriti aktiivne uute tarkvarade katsetaja ei ole, siis oleks minu õpieesmärk tundma õppida erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid, nende poolt pakutavaid võimalusi ning kasutamise otstarbekust erinevates situatsioonides.

Kindlasti parim viis on kuulda kaasüliõpilaste kogemusi ning soovitusi, mis innustaks kasutama tarkvarasid ning endale selgeks tegema tarkvarade spetsiifilisi omadusi ja võimalusi. Ilmselgelt ei suuda ma seda teha lihtsalt katse-eksituse meetodil, kuna see on aja mõistes üks ressursimahukamaid meetodeid ning vajab väga kõrget motivatsiooni. Siinkohal tulevadki mängu kodutööd, kus on olemas konkreetne praktiline eesmärk tegelemaks uute tarkvaradega.

Nagu eelnevalt juba mainitud, on kõige suurem ajaressursi kulu. Kõige kasulikum ja vajalikum on kaasüliõpilased ja nende kogemused. Kuna tegu on veebipõhiste tarkvaradega, siis lisaks tarkvarale endale on veebist võimalik leida erinevaid materjale vastavate tarkvarade kohta, seda nii koolitusmaterjalide näol kui ka foorumitest jt keskkondadest.

Eesmärgi olen saavutanud siis, kui lisaks erinevatele tarkvarade nimedele ja üldisele iseloomustusele tean ka nende eripärasid ning võimalusi ning oskan loovalt kasutada neid erinevate tegevuste kontekstis.

Kogemused sotsiaalse tarkvaraga

Sotsiaalsete tarkvaradega on mul kokkupuuteid mitmeid, kuid valdavalt kasutan neid siiski kas vahetuks suhtlemiseks või grupitöövahendina.

Suhtlusvahenditest on kasutan tööalaselt valdavalt skype ning erasuhtluseks MSNi.

Grupitöö organiseerimiseks on ühistest loomevahenditest enamkasutatavad olnud GoogleDocs ja PbWiki. Ennekõike on need head just seepärast, et võimaldavad versioonihaldust ning muudatuste jälgimist. Samuti ka seetõttu, et pole vaja karta, et keegi grupitöös osalejatest kogemata mõnda kontoritarkvaraga loodud vana dokumendiversiooni redigeerib ning seega võibolla täiesti kasutut tööd teeb.

Ma ei ole kunagi armastanud pidada päevikut ning seetõttu pean ajaveebi täpselt nii palju, kui ülikooliõpingutes vaja on olnud. Aeg-ajalt olen infootsingul sattunud lugema teiste ajaveebe, kuid regulaarselt ei jälgi ma neist vist ühtegi.

Kasutajana tooksin välja eelkõige õpiobjektide repositooriume (Slideshare, YouTube, Flickr), mida meelsasti kasutan vajaliku info leidmiseks, kuid seni ise midagi nende kaudu teistega jaganud ei ole.

Seni ei ole ma tundud vajadust kasutada kogukonna loomise vahendeid. Kontod olen loonud küll Facebooki, Orkutisse ja teistesse keskkondadesse, kuid kaugemale pole ma jõudnud. Üks põhjuseid on see, et ma ei suuda meeles pidada kõigi keskkondade kontode kasutajanimesid ning paroole. Samas tunnen sotsiaalset survet Facebooki kasutamise osas, kuna mu pärissõpradest on juba muljetavaldav osa registreerunud ka virtuaalsõpradeks. Annan siinkohal oma uue aasta lubaduse hakata kasutama Facebooki aktiivselt ja otstarbekohaselt.

Seni aga kasutan erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid kas töö- või kooliasjade tegemiseks.

8. nädal - LAMS

Proovisin jätkata tunnis tehtud testi (kaie_test). Klikkisin siia ja sinna, et näha, mis kuskilt avaneb, kuid ilma, et ma mingitki sisu oleksin lisanud, nägin ma ühel hektel ekraanil: “Congratulations, you have finished. You have now completed this lesson. You can now close this window.

Kuna eelmist testi ei õnnestunudki jätkata, katsetasin uuega, kus kasutasin Google Mapsi ja Q&A tööriistu. Loodud test (Tallinna_vanalinn) ei ilmunud aga nähtavale “Demo Goup D”.

LAMS pakub päris palju erinevaid ja huvitavaid võimalusi õpivahendi koostamiseks, kuid nõuab enne korraliku tulemuse saavutamist päris palju harjutamist. Sealjuures on keskkond väga aeglane ja suhteliselt arusaamatu kasutamiseks.

6. nädal - IMS QTI

Et koostada natuke erinevaid teste, kui varem eXe’ga, valisin HotPotatoes’st ristsõna ja valikvastustega testi, mis mõlemad kuuluvad Simple Items’ite alla. Mõlemad testid on küll täiesti erineval teemal, aga siduvaks elemendiks on 9. klass.

Valikvastustega testi tüüp on inline choice, kus vastaja näeb kõiki vastusevariante ning peab valima nendest õige vastavale küsimusele.

Ristsõna ei osanud ma ühegi IMS QTI standardis toodud küsimuse tüübi alla määratleda. Kõige lähedasem tundub see olevat text entry interaction’iga, kus vastuse pikkus on määratud textLenght atribuudiga.

Kuna HotPotatoes on eestindatud, siis võiks programm vaikimisi pakkuda eestikeelseid juhiseid ja nuppude nimetusi valmis testides. Kuna ma kõiki juhiseid ei hakanud üle trükkima, siis nüüd ongi testi juhised eesti-inglise segakeeles.

Testid leiab siit

5. nädal - SCORM sisupakett

Eksportisin eXe’st õppematerjali ning importisin selle Reload Scorm 1.2 Player’isse. Üsna ruttu jõudsin tulemuseni „This course has been completed“, seega probleeme SCORM paketi loomisel ei tekkinud.

4. nädal - metaandmed

Lähtusin metaandmete valikul sellest, et Koolielu portaalis on üleval veebipõhised õppevahendid, mis ei vaja kasutamiseks spetsiaalset tarkvara ega ülivõimast riistvara.

Pidasin vajalikuks järgmisi metaandmeid:

1. Autor – kahjuks ei leidnud vastet standardist
2. 1.2 Title: nimetus
3. 5.10 Description: kirjeldus
4. 1.5 Keyword: märksõnad
5. 2.3.3 Date - jäin hätta sobiva vaste määratlemisel standardist, kuid pean silmas materjali lisamise / muutmise kuupäeva, et oleks võimalik valida värskemaid materjale.
6. 5.5 Intended End User Role: sihtgrupp, nt õpetaja, õpilane
7. 5.6 Context: millisele koolile on materjal mõeldud (nt üldhariduskool, kutsekool jt)
8. 5.7 Typical Age Range: vanusegrupp – klass, mida saab kasutada üldhariduskooli puhul, kuid mitte nt kutsekoolile suunatud materjalidel
9. 5.11 Language: keel
10. 9.1 Purpose: pidasin silmas õppeainet ning see kirjeldas kõige paremini seda
11. 5.2 Learning Resource Type: tüüp - nt lugemismaterjal, test, tööleht, esitlus, kordamine jms
12. 4.2 Format: annab võimaluse otsustada materjali kasutatavuse üle, nt pdf, doc jms
13. 6.2 Copyright and Other Restrictions: oluline on teada, kas materjalile on seatud ligipääsu piirang, st kas see on avalik või nõuab kasutajakoode
14. 4.2 Size: allalaaditava faili suurus - kasutaja saab otsustada materjali kasutamist sõltuvalt oma internetiühenduse kiirusest

Otsingul oleks suur abi, kui saaks valida materjali ka Kasutatavuse ja Hinnangu järgi, mille põhjal oleks võimalik hinnata õppematerjali kvaliteeti. Need aga ilmselt ei kuulu metaandmete hulka, sest standardist ei leidnud nende kohta midagi.

3. nädal

Kuna ma pole õpetaja, siis oli kõige suurem raskus õppematerjali väljamõtlemisega. Kõige aktuaalsem minu jaoks oli valmistada õppematerjal 9. klassile, sest see on mul hetkel „läbimisel“ kõrvuti magistriõppega.

Õppematerjali valmistamiseks kasutasin eXe’t, mis avanes mu arvutis alles peale mitmekordset tutvustamist (install/uninstall/install) viirustõrjeprogrammile. Materjali koostamine programmi abil ei olnud raske, kuid iga küsimuse-vastuste lisamisel muutus programm üha aeglasemaks ja muutus tüütuks ootamine, et saaksin teostada järgmise sammu.

Lasin materjali testida 9. klassi õpilasel. Testi tegemisel sattus ta raskusesse mitme valikvastusega küsimuse tagasiside loogika mõistmisel. Muus osas oli ta testiga üsna rahul. Tõsi küll, katsetamise käigus avastasin, et paaril küsimusel oli jäänud tagasiside lisamata.

Õppematerjal asub siin.